* Tema nohu on teistele inimestele suuremaks probleemiks kui talle endale. Teised inimesed tahavad teda pidevalt arsti juurde saata.
* Osade arust ta luristab liiga palju. Osade arust ta nuuskab liiga kõvasti ja talle muudkui korrutatakse, et nii võivad tema nina veresooned katki minna.
* Põhimõtteliselt on ta loobunud, ta enam ei usu, et nohu allub mingisuguselegi ravile. Küll on ta auru hinganud, küll igasuguseid salve ninna toppinud.
* Tal on elus vähemalt korra olnud põskkoopapõletikus. Ta vihkab seda tunnet, kui pea on paksu tatti täis.
* Nuuskajal kulub päevas mitu pakki pabertaskurätte. Ta eelistab tavalisi, eukalüptilõhnalised on suht mõttetud.
* Kui ta hommikul ärkab, siis ta nina on täiesti umbes. Peab suu kaudu hingama nagu kala.
* Suuremad nohuhood tabavad teda kevadel ja sügisel.
KARAKTERID, INIMESED, MEIE JA TEISED. TÄIENDA, VAIMUTSE! 
oktoober 7, 2006, 1:30 p.l. |
Ta on pidevalt mures, sest tema ninas kollitab.
Pideva arutluse all on tema naljakas hääl.
Ta ema meelest on kõige efektiivsem abimees soolakotike.
Tema pediaatria õppejõud väidab järjepideva kindlusega, et hambaid tuleb pesta.
Pediaatria õppejõud soovitab ka kuuma soolavett ninna tõmmata.
Kui ägeda nohu pärast kõrv ka juhtumisi valutab, siis kardab ta alati, et äkki ongi asi hoopis kõrvades.
Mõtted kõrvapõletikust painavad teda pidevalt.
Mõtted ohtaisest painavad teda ka.