* Ta jobutab viimase võimaliku hetkeni, siis asub täiega tööle.
* Viimased ööd, enne otsustavat eksamit või baka töö esitamist, passib ta sangarlikult üleval. Algul manustab suurtes kogustes kohvit. Siis enam kohvi ei mõju. Siis ta hakkab jooma kaheliitriste pudelite kaupa Coca-Colat.
* Alguses ta üldse ei viitsi, ei viitsi, üldse ei viitsi, aga lõpuks hakkab teema teda huvitama ja siis kirub ennast: „Oleks võinud ikka põhjalikumalt õppida…“
* Ta läheb lähedastega tülli. Tal pole paari nädala jooksul poolt tundigi mõne teise inimese jaoks.
* Ta ei talu küsimusi: Kuidas sul siis läheb? Kas sa ikka jõuad?
* Ta vihkab lauseid: Sa saad nagunii hakkama. Sa oled nii tubli. Ära ennast pooleks rebi.
* Ta läheb raamatukokku, et seal saaks rahulikult õppimisele või töö kirjutamisele keskenduda. Aga raamatukogus leiab ta riiulitelt hoopis teisi ja hullult huvitavamaid raamatuid. Või siis ta ei oska tasuta pakutavast wifist kõrvale hiilida.
* Ta sööb suurtes kogustes magusat. Arvab, et see aitab.
* Kui õppimine lõpeb, siis joob ta end purju. Ta on täiesti veendunud, et ta on ühe korraliku peo ära teeninud.
* Ta lubab endale, et järgmine kord ta ausõna alustab õppimist varem.
mai 17, 2006, 4:25 p.l. |
…ja loomulikult kirjutab ta lausa maniakaalse tihedusega oma blogi, sest ootamatult on nii palju maailmale öelda…
mai 17, 2006, 4:58 p.l. |
Ja nii see ongi.
mai 17, 2006, 8:26 p.l. |
hehee, see olen ju mina 😉
mai 17, 2006, 9:07 p.l. |
Paljud siinsed sümptomid on omased ka vabakutselistele ajakirjanikele.
mai 18, 2006, 2:34 e.l. |
njah – torkas:D…
mai 18, 2006, 9:51 e.l. |
Eks see nii kippus olema jah. Aga raamatukogus mina õppida ei saanud. Seal ei ole ju õhku! Ainult tolm on. Ja segavad tegurid tuttavate näol.
mai 18, 2006, 10:00 e.l. |
Kusjuures tõesti oli TÜ raamatukogul see imelik omadus, et kui sa pugesid kõige kaugemasse lugemissaali nurka õppima, et keegi sind ei segaks, siis raudselt sattus samasse kohta pool sinu tutvusringkonda. Kusjuures väljaspool raamatukogu ei pruukinud sa neid kuude kaupa kohata, aga raamatukogus nägid mitu korda päevas. Müstiline.
mai 21, 2006, 5:21 e.l. |
Ma sain ainult raamatukogus õppida. Mujal oli liiga palju ahvatlusi. Siis veel raamatukogus wifit polnud.
mai 30, 2006, 9:42 p.l. |
ükskord läksine kursaõega raamatukokku õppima, sest ühikas oli totaalne lärm…
ja siis rahvusraamatukogus olles, et saanud üldse suhelda. lõpptulemus nägi välja selline, et kirjutasime kõikvõimalikele vabadele lehtedele oma konspektises teisele tekste, kui nõme ikka jne… vaatamata sellele tunsime kuklas tigedaid pilke, sõnumiga: “tššš!!”
enam ei lähe raamatukokku õppima…