* Tema suur unistus on saada päris kirjanikuks.
* Tal on pidevalt tunne, et pole millestki kirjutada. Eestis valitseb uudiste defitsiit.
* Ajakirjanik kasutab iga väiksematki õlekõrt loo välja imemiseks. Jälgib blogisid, välismaa klatšilehti ja loodab, et keegi kibestunud inimene helistab vihjetelefonile.
* Tema põhitöö on suhtlemine. Kõik sõltub sellest, et millised on tema kontaktid. Mida rohkem on tal kontakte, seda paremat tööd ta teeb.
* Ta on pidevas stressis. Joob palju kohvi.
* Ajakirjanik arvab, et tema koduklubi (ajaleht, telekanal vms) on eetiline. Erinevalt paljudest teistest.
* Ta on ära õppinud, et kõige tähtsam oskus on sõnastada asju suurelt. Tuleb osata panna löövaid pealkirju, kõikjal on olemas konflikt. Õiges uudises on tüli, pahandust, verd ja seksi.
oktoober 3, 2007 kell 1:49 p.l. |
Pigem on tunne, et kõik uudised on vanad ja olnud:)) Aga seegi mitte pidevalt, vaid harva.
Ja õlekõrs kirjutatakse ilma “h”-ta. Sry, lihtsalt valus on seda “hõlge” vaadata…
oktoober 3, 2007 kell 6:07 p.l. |
Sa ju kirjeldasid hoopis tüüpilist blögardit.
Vaheta “ajakirjanik” ja “ajaleht” jne.
Pealkirjad ja sisu on blögardluses saavutanud tiesti uue seosetuse ja sisutühjuse taseme. Peamine, et saaks en mingis järjekordses blögi-indekseerias esilehele upitada.
Ja kui pealkiri ei õnnestu, saab blögard osta endal koha nimekirja tipus.
Appiii… kui hale.
oktoober 3, 2007 kell 8:33 p.l. |
kirjutab anonüümselt blogi?
oktoober 4, 2007 kell 12:21 p.l. |
Eks ajakirjandus ole ikka ühiskonna nägu, kirjutatakse seda mis müüb. Ja lugeda tahetakse ju pigem räpaseid üksikasju, mitte objektiivset tõde.
Detsember 18, 2007 kell 2:39 e.l. |
Lisaks kohvile, joob ka piiramatus koguses energiajooki (eelistades “Hustler-it”)